Olen seda postitust mõnda aega draftides hoidnud ja aeg-ajalt täiendanud kui mul parajasti midagi pähe tuleb. Minu meelest on sellised täiesti suvalised faktid hästi põnevad ja aitavad teil minu (küllalt veidrat) sisemaailma tõenäoliselt paremini tundma õppida kui minu argipostitused kõigest ja eimillestki. Niisiis, järjekordsed (eelmised leiad SIIT ja SIIT) kümme täiesti random fakti minu kohta:
- Minu jaoks on Äärmiselt Oluline, et igas suutäies toidus oleks igat komponenti võrdselt. Võileival peab või ühtlaselt kogu leivaviilu katma ning (äärmiselt õhukeselt viilutatud) katet peab igasse ampsu võrdselt jaguma. Sama käib sooja toidu kohta – enne suhu minemist peab kahvlil olema igat taldrikul esinevat komponenti võrdses koguses. Samas on täiesti v ä l i s t a t u d, et toit taldrikul seguneks või, jumala eest, kokku segatud oleks. Kui keegi kasvõi osa mu salatist kastmeloiku asetab või toidu mu taldrikul “sassi ajab”, on see minu jaoks tõsine probleem…
- Ma olen maailma kõige suurem vinnipervert. Mäletan, et keegi üritas kunagi mind mulle Youtube’ist grotesksete vinnide pigistamisest filmitud kaadreid näidates šokeerida. Mida mina tegin? Olin kade, et mina neid (normaalseid inimesi oksele ajavaid) vistrikke tühjaks pigistada ei saa. Tooge kõik oma vinnid mulle, palun – ma arrrrrrrrmastan nende pigistamist!
- Ma ei ole mitte kunagi korrutustabelit pähe õppida suutnud! Olin küll väiksena lahtise peaga ja õpihimuline laps, aga korrutustabeli päheõppimine tundus mulle täieliku müstikana. Mulle on alati tundunud (ja tundub siiani) lihtsam vastused kiirelt mõttes liitmise või lahutamise abil välja selgitada. Olgu öeldud, et ma arvutan peast ikka pigem väga kiiresti.
- Üks mu suurimatest pet peeve‘idest on see, kui inimesed kõnekeeles sõna “ja” asemel “ning” ütlevad. Ma ei tea, miks, aga see on mulle täiesti õudselt ebasümpaatne. 😀
- Ma olen äärmiselt valiv follower, aga väga helde like‘ija ja kommenteerija. See tähendab seda, et minu Feedlys ja Instagrami jälgitavate hulgas on ainult need kasutajad, kelle blogid, pildid ja kontod mulle tõesti huvi pakuvad. Ma ei ole suurem asi inspiratsioonikontode/-blogide jälgija ja valin enda jaoks välja need kasutajad, kes mulle ka loomult sümpaatsed näivad. Kui avastan, et inimene on pannud üles mitu järjestikust pilti, mis minus mingeid erilisi emotsioone ei tekita, kustutan nad nimekirjast ära. Seevastu aga double tap‘in südameid ja jätan kommentaare pea kõigile, kes mu feedi ilmuvad. Sest nad meeldivad mulle!
- Veel pool aastat tagasi vihkasin ma hommikust pudrukeetmist südamest ja vältisin seda igal võimalusel. Mõte voodist välja loivamisest ja pudrupoti tulele panemisest oli minu jaoks kõigist kohustustest kõige vastumeelsem ja mul ei tulnud see ka üldse välja. See oli nii uskumatult raske! Et aga väike Virsik hommikuti väljakannatamatult nõudlik ja näljane on, pole mul muud valikut olnud. Ja teate, mis – nüüd õnnestub see mul nagu möödaminnes, mängleva kergusega! Tõele au andes kõrvetan veel tänagi vähemalt kaks viiest hommikupudrust eriti räigel kombel põhja (loe: kannatamatu, aga hajameelne), aga… tegijal juhtub!
- Oma elu teisel võttepäeval Emmede Klubi videotoimetajana kukkusin ma sissejuhatuse tarvis jutustades poole kõndimise pealt lihtsalt ja labaselt näoli. Ma loodan, et teeme aasta lõpus eraldi saatevigade episoodi, et te saaks ka mu üle naerda. Ma ise pole seda veel vaadata suutnud. 😀
- Iluprotseduurid käivad mul üle jõu ja üle mõistuse. Ma saan aru, et Tõeline Naine peab olema alati sile, pehme, toonuses ja pealaest jalatallani hooldatud, aga APPI, see võtab ju täiesti meeeletu aja! Ja minu meelest on see karjuv ebaõiglus, et ma seda kõike (lisaks kõigele muule, mida minult kui naiselt oodatakse) jõudma pean, samas kui meestelt ei oota seesugust välimusele pühendumist keegi. Ja enne kui keegi Tõeline Naine nüüd rinnale põrutama hakkab, et temal käib hoolitsematus eneseväärikuse pihta, siis las ma lihtsalt ütlen ette ära: bitch, please. Ma ei räägi siin muidugi elementaarsest puhtusest (mul hakkab näiteks üle kere füüsiliselt halb kui mu juuksed on rasvased), aga kõigest muust. Küünte iga paari päeva tagant lakkimine, näiteks. Mul ON paremat teha! Või see, kuidas paljud naised teevad “uih, aih, ma pole nii kaua raseerinud” ehkki näha pole mitte midagi. “Sa KATSU kui kare!” ohivad nad. Mul ei ole jalad ka sekund pärast raseerimist katsudes siledad. See ei ole minu puhul võimalik, ma sündisin sellisena ja ükskõik kui palju keegi Tõelise Naiselikkuse teemal ei ohi: sinna ei ole midagi parata. Ma peaks ilma liialdamata iga päev raseerima ja sellega seoses end ka järgnevatel päevadel pealaest jalatallani põhjalikult koorima ja vähemalt kaks-kolm korda päevas kreemitama, sest mu nahk on kuiv kui kõrb. Ma ei saa sellega hakkama! Mul on liiga palju muid, olulisemaid kohustusi! Veebruaris kingiks saadud juuksuri kinkekaart on ilmselt aegunud, sest see ei ole lihtsalt olnud viimase aja prioriteet. Muidugi püüan ma seatud standarditele hambad ristis siiski vastata. Nutan ja kasin, eks – ma ju pean lastega ujulas ja rannas käima ja tahan siiski kleite ja seelikuid kanda. Aga kui ma näen kuskil, kuidas kari mutte lööb hambad avalikult mingisse (küllalt ebaesteetilisse, aga samas 100% reaalsusele vastavasse) pilti, kus pisut karvase kaenlaalusega naine imetab oma last, siis mul lööb küll kaane maha. Halloo, naised – meil on siin 2016, eks. Abikaasa rahuldamine ja suguõdede ees edvistamine ei saa ometi olla inimese väärtushinnangute lagi. Ehkki ma ka sellist pilti internetti üles ei paneks ja ehkki see inimene on mullegi ebasümpaatne, olen ma ju ometigi tihti täpselt samasugune välja näinud. Üleni piimane, siit-sealt karvane ja kurnatud näoga. Sest see on elu, kurat.
- Ma ei tea, kas ma olen seda teile varem rääkinud, aga hüüdnime Miiu pani mulle väike kolmene mina. Ema pani mulle nimeks Mirjam lootuses, et ma end R’i puudumisel Mimm-Mammiks kutsuma hakkan. Sattus hoopis nii, et kõik, kellel R juba käpas oli, nimetasid mind hellitavalt Mirjuks. Enda jaoks olin aga Miiu. Päris nunnu, if I may say so myself.
- Mu näopooled on hästi asümmeetrilised. See tähendab, et kui ma pool oma näost käega ära katan, on see hoopis teistsugune inimene kui see, keda siis näha on, kui kaetud on teine pool. Eriti hästi on seda näha mu ID-kaardi pildilt, mis on pildistatud otsevaates ja nii, et mu nägu on lõdvestunud olekus. Minu jaoks on see hästi huvitav, sest suur osa teadlaste sellekohaseid spekulatsioone (millest näo asümmeetria tingitud olla võib) peavad minu puhul hästi paika.
Selle postituse pildid on pärit hiljutiselt fotosessioonilt (varsti näete, mistarvis) meie armsa Eveliniga.
Sekundeerin 6.ndale punktile! Minu jaoks muutus pudru valmistamine hirmuäratavast täiesti normaalseks umbes paar aastat tagasi, seda vaid tänu sellele, et avastasin tõelise “meisterkoka” nipi – putru tuleb keeta pannis, mitte potis! 😀 Kui juhtun külapeale ööbima jääma ja seal hommikul köögitoimkonnas olema, siis kõik vaatavad küll väga kummalise näoga, aga! never burned it since!
Nii mõnus postitus ja tore, et jälle blogid! 🙂
Hahaha. 2, 3, 4 ka minu kohta. Vinnivideoid youtubest olen ka ise salaja vaadanud ja hiljem historyt kustutanud, et keegi jumala eest ei näeks, millega ma tegelen :D. Kõige suurem õnnetus on see, et mul on endal vaid paar korda elus mõni punn olnud 🙁 seetõttu kannatavad lähedased :P. 3. Selle erinevusega, et ma pigem ei olnud matas hea ja pigem ei arvuta ülikiiresti 😀 aga ka liidan ja lahutan vajadusel :P. Aga eks selle pähe õppimise eesmärk oligi lisaks mälutreeningule nende inimeste elu lihtsustamine, kes nt piisavalt kiiresti arvutada ei suuda (nt mina :D). Nii ka valemitega näiteks, et neile, kes tuletada ei oska. 4. Käisin vast u 10 aastaselt ühel lastesünnal, kus oli tüdruk, kes ningitas ja mul on see vastikustunne siiani nii selgelt meeles. Siiani ei suuda sellesse inimesse normaalselt suhtuda.. Kui nt tänaval mööda jalutab vms :S.
Hahahaha <3 <3 <3 see viimane eriti – häda talle!!!
Ma sekundeerin kaheksandale punktile! Väga sekundeerin kohe 😀 Jah, mulle meeldib ka end ilusana tunda, aga no tõesti iga päev ei jõua. Mäletan, kuidas kunagi sugulane kosmeetik rääkis, et ikka igal hommikul ja õhtul peab end kreemitama, niisutama jne. Kust see aeg võetakse?! Hea on, kui ma hommikuti jõuan juukseid kammida. Mulle ka meeldivad ilusad lakitud küüned, aga kui ma pean valima pärast õhtusöögi valmistamist-söömist magamamineku või maniküüri tegemise vahel, siis ma valin esimese, et võib-olla heal juhul hommikul üles saada ja juukseid kammida. Tegelikult neid punkte oleks ju veel nii palju, aga vot nii palju olen nõus selle punktiga. Mul on parematki teha, kui täita teiste ebareaalseid ootusi minule 😀
PS! Karvad hoiavad talvel rohkem soojas ju. See on hea vabandus, mida endale öelda 🙂
Nii nummi pilt viimane 😘
Ma usun, et osadel tuleb enda ilusaks tegemine samamoodi möödaminnes ja kiiresti välja kui Sinul (tervisliku) söögi valmistamine.
Kindlasti, näiteks sest nad ei pea nii palju vaeva nägema 😀 Ehkki täiesti võrreldamatud asjad minu meelest! Ühele kulutatud aeg on investeering, teisele mitte.
Ka mina olen pudrukeedupõlgur! Ei ole ka samme astunud, et olukorda parandada. Sokutasin selle kohustuse mugavalt oma kallile kaasale. Ja kui tema reisil on, siis on momguildi-meeter laes ja sööme lapsega suhkrupommi e. poemüslit.
Ma armastan vinne! Ja mis eriti haige – kui mul ei ole, siis ma tegelikult olen nokkinud mingit kohta (sest äkki seal on vinn?) ja siis tulebki. Jeaaaaa.
(ma olen vist tõesti ikka täiega friik)
Aga see ilu teema… ma peaks täna küüned ära lakkima, sest tuli selline mõte. Samas tundub mega ettevõtmine, need peavad kuivama ju ka, ja ma ei tea kas ma viitsin. Respekt, ilusad naised 😀
No kuuuuule, nii ei saa (2.punkt)!!!! Ökaaaa, samal ajal söödud söök ei tundunud pärast selle fakti lugemist enam üldse mitte nii apetiitne :DD
Aga punkt 5- tunnen ennast kohe jõle toredasti ja erilisena!
Ok, rohkem ei jaburda, tore, et tagasi oled, olen Sind igatsenud, ära enam ära kao, töömesilane 🙂
Seoses selle välimuse eest hoolitsemisega, minu jaoks pole sellel mingit pistmist edvistamisega teiste naiste ees, veel vähem mehega – jumaldab teine mind õnneks nii ehk naa 🙂 tegemist on minu enda enesetunde küsimusega.. Ikka on kapsa tunne küll, kui juuksed krunnis ja küüned koledad. Ma ei usu ka seda, et teised naised nii väga keskenduvad sellele, mis sa teed või ei tee oma välimusega? Mingid megabeibed ehk? Ma ei tea, tundub kuidagi pseudo 🙂 et miks häirib, kuidas teised oma aega veedavad? Arvan, et selle surve oled ise endale tekitanud ja sama lihtsalt saad ka ise selle maha kruvida. 🙂
Sa vist ei saanud täpselt aru, mida ma silmas pidasin. Of course saan ma enda korrashoidmisega hakkama ja naudin seda nagu iga teinegi naine AGA ma olen jõudnud tõdemuseni, et see ikkagi pole päris õige. Sinu ja minu puhul jah, see on nauding. Aga kui kuskil ilmub pilt oma loomulikus keskkonnas (pmst eevaülikonnas) naisest ja kümned eided lendavad raisakotkastena peale: fuh, selline küll üks tõeline naine ei ole. Kas see on okei? Kas mitte tahta olla geelküünepiff (nagu ma) on Naiseks olemise vastand? Või võiks ikkagi aktsepteerida, et ilu ei defineeri tuunitus, vaid sisemine rahulolu iseendaga? Rõhutan korra veel: sellist survet ja välimuse kallal nokkimist ja sildistamist meeste seas ikkagi ei ole. Ja mu meelest see on nats uncool! Ma olen viimane inimene maailmas, keda HÄIRIB, mida teised inimesed oma eluga või välimusega teevad. Mis mind HÄIRIB on sildid. Olgu öeldud, et minule pole neid silte keegi külge kleepinud, ma olen ikka see “oi, kuidas nii ilus rase”, “oi, sa alati nii hoolitsetud” jne kommentaaridega üle valatud inimene, kes tahaks vahel öelda: stopp, see ei ole oluline, te ei pea ennast seepärast kehvemini tundma!
Get me?
Mitte päris, mu meelest pole midagi valet selles naudingus, mis välimuse eest hoolitsemine annab. Mu meelest on ka välimisel ja sisemisel ilul suur vahe ja tihtipeale pole kahel omavahel mingit seost. Et sisemise rahuloluta inimene võib esteetiliselt silmale ikka ilus olla vaadata. Ma ei tunne ka ennast absoluutselt halvasti, kui ma kellelegi komplimendi teen, vastupidi? Hästi just? Vôi ma sain sellest viimasest osast valesti aru ja inimesed kommenteerivadki nii, et sa oled ilus ja neil on selle pärast halb – natuke kahtlased seljuhul ka ja pigem näen mingit emotsionaalse intelligentsuse probleemi 😀
Selle foto osas olen nõus, viimane asi, mis selle foto puhul häirib on naise välimus…
Ei, ma mõtlen pigem seda, et inimene tunneb: kuidas tema on pärast sünnitust nii kena ja mina ei saa ega jaksa. Ja ma pean kahjuks käima välja mom cardi ja ütlema, et kõik need asjad on väga keerulised kui sul on ööpäevas kaks täiesti vaba tundi ja sa oled selleks ajaks liiga suss, et jaksata. Aga jaksad ikka, sest sa tunned ennast siis hästi. Aga kui samas otsustad, et ei jaksa – see pole ju ka okei, sest ma ei saa otsustada, et täna ei raseeri peale tööpäeva ja enne ujulasse minekut, sest nii saab kauem olla ja varem koju tagasi, et lapsed magama panna. Meesterahvas saab. 🙂
Aga ma tunnen tugevalt, et me räägime teineteisest mööda, sest ma püüan siin tähelepanu tõmmata neile ootustele, mis naisterahva esteetilisel välimusel lasuvad ja tegelikult lasuvad küll – selle üle ei saa vaielda. Figuur, soeng, küüned, naha korrashoid – neid on okei kommenteerida, on okei teha uih ja fuih, kui kellelgi on näiteks raseduse ajal näonahk korrast ära. Ehkki ta ei saa sinna midagi parata. Ma mõtlengi, et “baby, I was born this way” võiks olla, pigem peaks olema, enough reason, et vilistada ühiskondlikele ootustele. Aga ei ole. Ja see on tegelikult natuke nõme küll – eriti kui me ei räägi elementaarsest puhtusest ja juuste kammimisest, vaid konkreetselt asjadest, mille vastu ei OLE midagi teha. Nagu näiteks karm akne, hormonaalsest tasakaalu(tuse)st tingitud ülekaal või meeletu karvakasv. Selles mõttes see ei ole minu meelest üldse vaidlemise koht, see ON ju ebaõiglane!
Ei ma saan küll aru, lihtsalt huvitav teemat mitmest küljest arutada, sorry 😄 ma olen 100% feminist… Aga ma ei tunneta seda survet nii tugevalt kui Sina. Näiteks see ujula teema, kes passib seal või kommenteerib? Ma ei tunneta neid ootusi, millest kirjutad.
Äkki ise vaatad teisi uudishimulikult ja arvad, et teised teevad sama? 😀 Teisest küljest ma näen ka palju ootusi, mis meestel on ja mida siis tögatakse, mõne arvates on ju kasvõi lihtne asi nagu roosa värvi kandmine niiii naljakas… Mehed ei saagi midagi teha, kohe on “p…d”
Raseda naise näonahka aga normaalsed inimesed üldse ei kommenteerigi. See EI OLE okei ja see et üks rumalake nii teha otsustab, ei tee seda okeiks. Kahjuks aga sellised võtavadki rohkem sõna ja võib jääda mulje, et inimesed suhtuvadki nii. Aga ei, see ei ole normaalne ega okei.
A ei, ma ei taju üldse pilke ega jälgi teisi, mul ei ole üldse ühtegi kompleksi kodeeritud, aga ma ei tunne, et nt varbaotstest pealaeni karvasena oleks okei minna avalikku kohta. Sa võid ju väita, et ainult mina neid ootusi sellistena tajun, aga ma olen, nagu öeldud, praktiliselt täiesti kompleksivaba inimene. Nagu näha, ei ole mul probleemi ka nendest asjadest tuhandete inimeste ees avalikult rääkida. 😀 Aga kui sa vaatad nt videosid YouTube’is, kus mingid veganpifid kirjutavad, miks nad lõpetasid raseerimise – AINULT hate comments, kuidas see on jäle ja ebahügieeniline. Ometigi me ju kõik sündisime sellistena (mõned väga palju rohkem kui teised), ei? Seega minu meelest sellised asjad ikkagi on mõttekoht – et inimesed on välja mõelnud mingid pseudoideed (nagu ka nt: loomad on siin planeedil üksnes selleks, et meie saaksime neid ekspluateerida), mis on täiesti absurdsed. Aga mulle tundub, et I’m not really getting my point across nii et ma rohkem ei jaura. 😀
Kirjutasin ju, et saan aru, aga arutlen laiemalt. Aga tavai
Ma ei pahandanud, muide, ma lihtsalt ei oska ennast väljendada, sest see on nagu mingi emotsioon või tõdemus, mis minu sees on viimase aastaga pead tõstnud. Et muidugi on okei TAHTA olla pealaest jalatallani sätitud, aga sama palju okei peaks olema MITTE tahta v suuta seda olla. Eriti Eestis, nt Rootsis sellist mentaliteeti minu meelest vähem. Seega ma lihtsalt pidasin silmas, et ma ei oska täpselt öelda, mis see on, mida ma tunnen ja öelda tahan. Mitte, et ah ära vaidle. 🙂
Ma tean, millest sa räägid, see tõdemus on minu sees ka. Ma lihtsalt proovin tuua midagi uut arutellu või uusi vaatenurki, sest ma naudin arutlemist (rohkem kui iluprotseduure😄). et ma saan aru, millest sa räägid , aga huvitav on ikka tuua välja vastuolusid 🤓 mulle endale minu väikses maailmas tundub, et see ongi nagu okei olla nii ja naasugune, olen endale vist sisestanud et nendesse kommentaariumidesse ongi ühesugused kokku koondunud 😄
Jaa, ma arvan, et see tunne on minusse tekkinud seoses sellega, et tegelt on ikka väga palju – olla ettevõtja, olla töötaja, olla kahe lapse ema, olla perenaine. Ja kui ma tahan oma lapsi sulistama viia, olla neile hea ema, siis ma, kurat, ei saa – pean enne tund-kaks vaeva nägema, et koduuksest välja astuda saaks. 😀 Tahaks riotida selle vastu!
On palju! ma ise tunnetan seda ebavõrdsust meestega palju rohkem mõnes teises vallas (kodused kohustused) kui välimus (sest ma tegelikult kui aus olla, ma metsikult ei pühendagi aega sellele😀). Näiteks mega cringe kui mu sõbranna ütles, et ta on oma mehe peale kade, too peab ju ainult tööl käima, aga samas meest ju põrandat pesema ei pane, sest see pole ju mehe töö…jap suht exact quote. Et kui sa oleks kirjutanud ebavõrdsusest meeste ja naiste osas sellest perspektiivist, ma kardan mul oleks sae veel korralikumalt käima tõmmanud😄😄
Seoses selle 8 punktiga olen ammu tahtnud uurida selle masina kohta mida Mallukas sulle kinkis. Kas oled seda fotoepilaatorit kasutanud ja kuidas/kas on mõjunud? Kas tõesti enam karvad siis ei kasva jne? Kui vähegi suudad palun kommenteeri, sest mul on tõesti kopp ees tumedatest karvadest aga ma ei raatsi mitu sada eurot raisata kui tõelist tulemust ei ole 🙁
Ma ei ostaks – ei ole imemasin. Rääkisime sõbrannaga, kellel oli sama mure ja käis laseris. Ta proovis ka seda masinat ja ütles kohe, et laseriga on ikka tunne teine ja nii edasi. Ja laser mõjub. Nii et pigem laseks laserdada kliinikus. Mul nagu vist tegi kohati hõredamaks, aga juba see, et ma ütlen “vist”, on piisav hinnang…
Huvitav jah kuidas osa nii palju neid euronicsis ja igal pool mujal müüdavaid masinaid kiidavad 🙁 nii lootsin, et ikka on imemasin 😀 Eks see muidugi sõltub palju ka oma karvast. Samas mul on pigem tume ja tugevam karvake seega jah ei hakka kodumasinasse panustamagi! Kindlasti uurin kliinikutes pakutavaid variante pigem! Aitäh ausa tagasiside eest! 🙂
Igatahes kui see veel toimib ja hea hinnaga tahad müüki panna…anna märku! 😀 no kuidagi ei raatsi täishinnaga prooviks osta 😑
Ära ostagi 🙂 Investeeri parem laserisse!
Mind hakkas nüüd see viimane punkt huvitama, sest mu näopooled on ka erinevad. Kust sa selle kohta lugesid? Äkki viitsid mingi lühida seletuse anda, mida need teadlased sellest arvavad 🙂
Väidetavalt on seotud madala sotsioökonoomse staatuse ja muidu kehvakeste elutingimustega lapsepõlves. Aga see on mingitel uuringutel põhinev spekulatsioon, mis statistiliselt pidas paika, aga tagamaid vist ei ole kindlaks tehtud. Ja see on küll, et asümmeetriliste näojoontega inimesed on teistele vähem atraktiivsed. Loodus, kurat. 😀
Õhhh, mu päev saab rikutud, kui taldrikus on mõni kuum koostisosa vastu salatit. Milline karjuv ebaõiglus salati suhtes..
Ja või määrimisele kulutan ikka arvestatava osa võileibade meisterdamisel. Eriti kaua kulub aega pasteedivõileivale, sest seal peab kaks ideaalset kihti saavutama.
Jaaaa!
Mina olen vist oma sõbrannade silmis üks kõige ebanaiselikumaid inimesi: riietun halvasti, pole maitset, juuksed on krunnis, küüsi ei laki jne jne 😀
Ma ütlen ausalt, mind tegelt lihtsalt ei huvita nii palju kogu see värk. Aga! On üks asi, mis mu elu kergemaks teeb – see on ilusalong. Ma olen nõus see poolteist tundi ja 54 eurot kuus kulutama sellele, et terve kuu saan end ilusana tunda. Ma näiteks ei ole raseerijat kasutanud… no mingi 3 aastat ikka. Meik läheb peale max 3 korda kuus, aga ikka on ilus tunne, sest kulmud on tehtud ja ripsmed keemiliselt värvitud. Midagi ei torgi, uued karvad on pehmed, kannatab ka selle neljanda nädala mööda lasta nende udemetekestega ja piinlik ei ole ei kellegi teise ega ka enda ees.
Igastahes – soovitan väga. Annab hea tunde ja kaotab kogu mure antud asjade suhtes + jääb süümekateta aega kõige muu jaoks ka 🙂