DIY õuemäng: Looduslapse bingo (prinditavate failidega)

Ka kõige nigelamate ilmadega suvi on suurepärane õuesolemise ja õuemängude aeg. Koduaias ja metsas juhtub ju suvel koguaeg nii palju! Meie tüdrukud on suured kivi- ja lillekorjajad, putukakogujad ja luubiga maadeavastajad (eriti Kroonprintsess, kes on täiesti kindel, et temast saab tulevikus geoloog ja malakoloog), aga neilgi on komme vahepeal igavusest tuppa mängima või multikaid vaatama imbuda. Õues on palju nende jaoks huvitavat ja põnevat, aga suunamiseta hakkab neil seal pika peale ikkagi igav ja mängud saavad otsa. No ja siis mul tuli pähe mõte neile teha selline mäng, mis nende huvi looduse vastu toetaks, kujutlusvõimet sütitaks ja uusi küsimusi tõstataks. Nii sündis meie väike bingo, mida täna (enne kui see suur suvi *khm* lõplikult läbi saab) teiegagi jagada mõtlesin.

Mängima asumiseks pole tarvis muud kui mäng lihtsalt välja printida (.pdf failide lingi leiad postituse lõpust) ja õue minna. Erinevaid mänguvälju on kuus ja mina lasin nad korduvkasutatavuse huvides ka lamineerida. Seda saab teha, ma pakun, igas kaubanduskeskuses asuvas fotopoes ja ilmselt on lamineerimismasinad olemas enamustes kontoritestki. Lamineerides saab mänguväljale pühitava markeriga mängija nime ja juba leitud asjade peale ristikesed teha ning need sealt mängu lõpus taas maha pesta või pühkida. Nii ei lähe mänguväljad metsa all või jõe ääres ringi roomates ka mudaseks ega kortsu. Samuti kulub mängu juurde ära luup. Tegelikult on luup minu meelest üleüldse maailma kõige kihvtim mänguasi ja selle abil on igasuguseid lehti ja putukaid palju huvitavam vaadata. Meie plikadel on isiklikud luubid juba eelmisest aastast saati ja ükski teine vidin ei satu neile nii tihti pihku nagu need. Sellise saab soetada igast kontoritarvete poest.

Vihmaülikonnad seljas, kübarad peas, kummikud jalas, mänguväljad valitud ja nimed kirjas – minek!

Mingisuguseid reegleid “Looduslapse bingot” mängides üleüldse olema ei pea. Muidugi võib mängida võidu peale seni, kuni üks mängijatest neli järjestikust ruutu maha tõmmanud ja “bingo!” hüüdnud on. Selline next level variant on kindlasti sobilik näiteks kooliealistele lastele või täiskasvanutele, kelle jaoks tühipaljas käbikorjamine võistlusmomendita liiga nüri on. Minu eesmärk oli aga põnne ninapidi maadmööda roomama ja asju päriselt otsima ja lähedalt vaatama innustada, nii et nemad otsivad asju eesmärgiga võimalikult mitu ruutu mänguväljal maha kriipsutada. Kroonprintsess oskab piltide juures olevad sõnad ise kokku lugeda, aga et Virsikule siiski piltide tähendusi ette selgitama peab, on hea, kui mänguväljadega enne mängima asumist lähemalt tutvust tehakse.

Mänguväljadel on erinevate ülesannetega ruute – on neid, mis paluvad mängijal loendada kolm väikest kivi või kolm erinevat lilleõit. On selliseid, mis keskenduvad kujundite leidmisele – üles tuleb otsida Y-kujuline oks, midagi ümmargust, kolmnurkset või midagi, milles on auk. On neid, mille tarvis on vaja märgata värve – leida roosa kivi või lihtsalt midagi kollast, punast või oranži. Kõik on tõlgendamise ja fantaasia küsimus ning õiget ja valet tegelikult olla ei tohiks. Kui laps näeb, et kivi on roosa – järelikult on. Kui mänguväljal olev ruuduke küsib midagi väärtuslikku, midagi sädelevat või midagi, mis on luubiga vaadates eriti äge – kui lapse meelest on, siis on. Samuti on olemas ruuduke sõnaga “prügi” – kui laps märkab mängu käigus prügi, saab ta selle üles korjata ja lähimasse prügikasti viia. Seegi annab võimaluse diskussiooniks selle kohta, missugune prügi loodusesse ei kõlba ja miks. Mis tagajärjed mahaloobitud prügil üleüldse olla võivad kui see metsatuka alla ja seal elavatele loomadele ette jääb ja kuidas oma prügiga targem ümber käia oleks.

Kokku kogutud sambla, lehed, käbid ja muu saab pista korvi või liivaämbrisse ja kollektsioonist hiljem lähemalt juttu teha. Millised kõik need asjad luubiga vaadates on? Mis omavahel kokku sobivad ja mis mitte? Mida me täna leitud asjade juures märkasime, mida me varem näinud polnud? Kas leitud asjust saab ehk midagi meisterdada?

Mänguhoos! Prügi, mis täna maast üles korjati, oli katkine veepomm. Milline mõttetu mänguasi, kas pole? Viskad ühe korra vastu maad ja ongi kogu lõbu – kõigele krooniks jätad veel vedelema ka. Iga mõtlev inimene saab aru kui rumal see on – ka meie lapsed. Lisaks leidis Kroonprintsess veel kolmnurkse puulehe, kollase lilleõie, märja koera (:D) ja palju muud – tema mänguväli oli peaaegu täis kriipsutatud, ka ruudu “seemned” sai ta tänu koduaia mullal lebavatele muruseemnetele maha tõmmata. Virsiku “midagi oranži” oli eemal niitev murutraktor ja “midagi valget” ristikuõis, samuti leidis ta musta ja sädeleva kivi ja lilleõie. 

Igatahes on see meie kahesele ja viiesele igati eakohane ja sobilik mäng, mistõttu otsustasingi seda ka teiega jagada. Kindlasti ei tasu ette ära otsustada, et lapsel sellise mängu vastu kindlasti huvi või selle jaoks piisavalt püsivust pole – huvi saab äratada ja püsivust ei ole ka raske korraldada kui lapsevanem lapsega innukalt kaasa mängib! Ema-isa entusiasm sütitab ka lapses elevuse ja huvi ümbritseva vastu. Vanemate lastega mängides ei tasu unustada ka tõsiasja, et metsas ja veekogude ääres olla haldjaid, tötskääbuseid ja trolle märgatud… võib-olla on mõni kusagile puujuurte alla pesagi teinud? Või mõne Hästi Hinnalise aarde unustanud? Kunagi ei või kindel olla, mida metsast leida võib…

Failid saate kokku pakitud kujul alla laadida SIIT. Sotsiaalmeediagruppides ja oma blogides/kodulehtedel võite mängu samuti vabalt jagada, aga sellisel juhul koos viitega sellele postitusele siin. Vahvat mängimist ja avastamist!