Kiddo wore pigtails and her brand new kitty dress in uncle K’s honor
// Preili kandis onu K küllatuleku auks oma uhiuut kiisukleiti ja patsikesi
Ladybug is my biggest little helper – anything I need help with, she’s up for the task. She actually ripped the cloth out of my hands and announced she was going to wipe the table clean on her very own. Can’t exactly say I’m complaining. 😀
// Minu kõige suurem väike abiline – ükskõik, millega mul ka abi vaja poleks, tema on alati käpp. Noh, tegelikult rebis ta selle kaltsu mul käest ära ja teatas: “ISE!” Mitte, et ma nüüd kurdaks. 😀
One of my oldest and closest friends, Ladybug’s uncle K (he’s always been like a brother to me anyway and since neither H or me have brothers, K agreed to “officially” be Ladybug’s uncle) came over yesterday. The Ladybug couldn’t wait for him to arrive and was pretty much glued to him all day – he wouldn’t even let daddy sit next to her at lunch, it had to be her uncle. K was going to (and is) come visit us on Thursday, but we helped him find a car to buy and he couldn’t wait to take it home with him. Fun fact: when me and H went to test drive the car, we found out that the car has Immo protection. We forgot to tell uncle K, though, so imagine his surprise when, after getting to his hometown, he couldn’t get his new car to start? 😀 We suck…
// Üks minu vanimaid ja lähedasemaid sõpru, printsessi onu K (ta on mulle niikuinii alati venna eest olnud ja kuna ei H’l ega mul pole vendi, oli K nõus “ametlikult” printsessi onu olema), tuli meile eile külla. Neiukene ei jõudnud ära oodata, et K kohale jõuaks ja rippus terve päeva tema küljes – ta ei lasknud issil lõunasöögi ajal enda kõrval istuda, sest seal oli onu K aukoht. Tegelikult pidi onu K meile alles neljapäeval külla tulema (ja tulebki), aga me aitasime tal auto leida ja ta oli liiga kärsitu, et neljapäevani kannatada. Väike lõbus seik kah: kui mina ja H autoga proovisõitu tegemas ja tutvumas käisime, saime teada, et autol on Immo peal. Me muidugi unustasime seda K’le mainida, nii et kui viimane juba Pärnusse oli sõitnud, avastas ta, et tema vastostetud auto ei käivitu. Toredad sõbrad küll…
When the boys left to buy the car, my darling Marilin came over for a visit. It had been a million years (well… more like a couple of months) since I last saw her so it was about time we did some catching up over a glass of rosé. I didn’t feel like cooking (what do you know, I have those days too) so I just fried off some chicken and made two simple salads to go with it. Yum 🙂
// Kui poisid autot ostma läksid, tuli mulle külla mu armas Marilin. Me polnud miljon aastat (no kaks kuud) näinud, nii et oli tagumine aeg jutud veiniklaasi taga taas sirgeks puhuda . Mul polnud erilist söögitegemise tuju (kassanäe, mul on ka selliseid päevi) nii et ma praadisin lihtsalt kanafileesid ja tegin kõrvale kaks imelihtsat salatit. Nom 🙂Bathtime!
// Vanniaeg!
adorable! Ja selle esimese pildi naeratust olen väga palju varemgi näinud siin blogis…;) Nii Sinu moodi ja väga armas. Ja mitte-söögitegemise-tujus tehtud söök näeb väga hea välja. :O Ma teen harilikult siis ainult võikusid.
aitäh kõrvust tõstmast 🙂 ja muuseas, see läks umbes kuidagi nii, et poes olid ilusad arbuusid ja siis ma mõtlesin, et teeks arbuusi-feta salatit ja siis mõtlesin, et mmmmmm tahaks rukola-kurgi-parmesanisalatit (kotitäis rukolat kaussi, riivi 1 kurk, riivi 1 kang parmesani, vala oliiviõli peale) ja siis mõtlesin et no ok ma viskan kaks kanafilee minutipihvi ka pannile 😀 kui külalisi poleks oodata olnud, oleksin H burksu tooma kamandanud vms…